Veevarustus

Varustuse ülevaade

Pumbad

Veeautomaadid

Veeautomaat on selline huvitav seade, mis koosneb pumbast ja survepaagist ning mille mõte on tagada survestatud veevarustus. Kui lihtpumba korral ei ole üldjuhul lubatud veevoolu takistada - st pump töötab ainult režiimis "elekter peale - vesi voolab; elekter maha - vesi ei voola", siis veeautomaadil on lisaks automaatika, mis pumpa vastavalt vajadusele ise sisse ja välja lülitab. Kui kraan lahti keerata, siis hakkab surve langema ja pump lülitub sisse, et surve taastada. Kui kraan kinni keerata, siis lülitub pump peale surve taastamist ise välja.

Seega peamine eesmärk, miks kasutame väliüritustel veeautomaati, on survestatud veevarustuse tagamine - et saaks mugavalt kraani kinni-lahti keerata ning kõik toimiks sarnaselt kui koduste duššide ja veekraanidega.

Jaanusel on veeautomaate kaks. Neist esimene on suurem, vanem, ehitatud mugavaks transpordiks puitraamile ning omab ka erinevaid kraane, klappe, filtreid ja kiirliiteid. Kokkuvõttes on tegemist üsna täieliku lahendusega, mis ehitatud spetsiaalselt väliürituste veevarustuse tagamiseks.

Teine veeautomaat on väiksem ning sellele ei ole tehtud muid modifikatsioone kui sisendi ja väljundi kiirliited. See automaat sai ostetud kiireks asenduseks 2014. aasta Hard Rock Laagri ajal, mil suur veeautomaat rikki läks. Praegu võib öelda, et selle peamine kasutusala on olla tagavaraks üritustel, kus veevarustuse tagamine on kriitilise tähtsusega, samuti võib seda kergema kaalu, väiksemate mõõtmete ja väiksema voolutarbe tõttu kasutada olukordades, kus on "lihtsalt natuke vett vaja pumbata".

Suur veeautomaat on 1000W, väiksem 700W. Siiski peab generaatori pealt toitmisel arvestama, et pumba käivitushetkel on vaja suurt impulssi ning suurema veeautomaadi korral ei tohiks generaator kindlasti olla väiksem kui 3 KW.

Voolikud

Jaanuse süsteemide tarbeks on kasutusel järgmist liiki voolikud:

• Tavaline tumeroheline voolik 25 mm sisemõõduga (ehk 1-tolline voolik). Selline voolik sobib ainult veeautomaadi järele, st see ei sobi vee imemiseks veekogust veeautomaati! Olemas on kaks 10-meetrist voolikut.
• Tavaline hele poolläbipaistev voolik 25 mm või 19 mm sisemõõduga (ehk vastavalt 1-tolline või 3/4 tolline voolik). Tegemist on eelnevast veidi tugevama voolikuga, mida minevikus on kasutatud ka vee imemiseks, kuid üldjoontes on ta sobiv siiski vaid veeautomaadi järele. Mida soojem on ilm, seda pehmemaks voolik muutub ning imemisvoolikuna kasutades tõmbab veeautomaat selle lihtsalt kokku ära ning vesi ei pääse enam läbi. Kui aga hädaolukorras on vaja imemisvoolikuna kasutada, siis igal juhul pigem see hele poolläbipaistev voolik kui tumeroheline.
• Tugeva konstruktsiooniga heledam roheline spiraalvoolik 25 mm sisemõõduga (ehk 1-tolline voolik). Tegemist on voolikuga, mille tugev konsruktsioon ei lase teda "lohku" tõmmata ning mis sobib seetõttu suurepäraselt just vee imemiseks. Muidugi sobiks ta hästi ka veeautomaadi järele, kuid kuna seda voolikut on üsna vähe (maksab palju), siis üldjuhul on teda vaja pigem just pumba ette, mitte järele. Olemas on üks 5-meetrine ja üks 8,7-meetrine voolik.
• Dušisüsteemide erivoolikud, mis mõeldud konkreetsesse kohta (vee viimine õuest eesruumi avaliku dušini, vee viimine avalikust dušist privaatkabiini dušini).

NB! Ära jäta voolikute ja kaablite takjapaelu niisama tilbendama, vaid keri nad ümber vooliku/kaabli. Tilbendav takjapael kogub suures koguses mustust, heina vms külge ning ei toimi hiljem enam hästi.

Veevarustuse ülesseadmine

Sissejuhatus

Kui kuskil laagripaigas on vajalik veevarustus üles seada, siis koosneb see laias laastus kahte liiki tegevustest:

• Veeautomaadi survestamine.
• Kogu ülejäänud veesüsteemide ülesseadmine (voolikud, boiler, kraanid-segistid-dušid).

Tegevuste mõttes on need üsna sõltumatud, ehk siis võib teha ühe etapi enne ja teise pärast, võib teha vastupidi ja võib teha ka nii, et üks tiim käivitab veeautomaati, teine paigaldab ülejäänut.

Veeautomaadi kasutamine

Sissejuhatus

TODO: Joonis, kus oleks veeautomaat, veekogu, sisendi-väljundi voolikud.

Koht, kust veeautomaat saab oma vee

Veeautomaat võib oma vett võtta näiteks:

• Looduslikust veekogust (jõgi, järv).
• Mahutist (vajadusel saab sinna teise mahuti abil vett juurde tassida).

Tasub rõhutada, et:

• Kindlasti peab olema magevesi, st merevesi ei sobi!
• Veeautomaat imeb oma vee läbi vooliku, st veeautomaati ei visata vette :)

Kui kasutatakse looduslikust veekogust pärinevat vett, siis on omaette eesmärgiks saada see kätte võimalikult puhtalt. Mudane vesi ummistab veeautomaadi filtri ning kuigi filter on võimalik ka eemaldada, siis tekitaks see probleeme dušiotsikute ja muude süsteemide ummistamise näol. Samuti hakkab mudane vesi väga kergelt haisema, kui seda soojendada (näiteks kümblustünnis ahjuga või gaasiboileriga duššide tarbeks).

Milliseid samme on võimalik vee puhtuse tagamiseks astuda, on kirjeldatud allpool.

Veeautomaadi asukoha valik

Peamine kaalutlus veeautomaadi asukoha jaoks on see, kui kaugelt pärineb kasutatav vesi. Nagu ülalpool voolikute peatükis räägitud, siis ei sobi vee imemiseks veekogust veeautomaati mitte iga voolik, vaid vaja on spetsaalset tugevat imemisvoolikut. Kuna hetkeseisuga on imemiseks sobivaid voolikuid 2 tk - üks neist 5 meetrit, teine 8,7 meetrit, siis see seabki peamised piirid veeautomaadi asukohale.

Seega vali välja asukoht, mis ei oleks veepiirist kaugemal kui 10 meetrit.

Kui vesi tuleb jõest või järvest, siis tasub arvestada ka sellega, et:

• Kui vesi on mudasem, siis ära plaani veevõtu kohta liiga lähedale sellele, kus rahvas ujumas käib ja muda üles keerutab.
• Muda vältimiseks tasub vett võtta alati võimalikult pinna lähedalt. Kui tegemist on näiteks ujumiskohaga, millel on purre ja purde juures vesi juba päris sügav, võib vooliku otsa kinnitada otse purde külge. Madalama põhja korral see lahendus siiski ei sobi (vt eelmine punkt).
• Kui kohapeal midagi sellist ei leidu, mille külge vooliku otsa kinnitada saaks, siis selleks tarbeks on varustuse hulgas olemas ka ujuk, mille saab ühendada vooliku otsa ja põhjaklapi vahele ning mis tagab, et vett võetaks just pinnalt. Siiski tuleb enamasti ka sel juhul leida lisaks lahendus tagamaks seda, et ujuk liiga kaldasse ei triiviks. Selleks võib kasutada mõnda kaigast vms.

Kui veekogu kauguse mõttes asjad klapivad ja veeautomaati kasutada Jaanuse sauna duššide jaoks, siis üks mõistlik koht veeautomaadile oleks eesruumi VT seinapaneeli juures (ehk seal, kus on seinas augud tähistusega "SOE" ja "KÜLM" ning mille kaudu vesi hiljem eesruumi sisse saab). Selline asukoht veeautomaadile on eelistud seetõttu, et seal läheduses hakkab paiknema ka boiler ning kokkuvõttes vähendab see vajalike voolikute koguhulka. Olgu veel öeldud, et kui veeautomaadi sinna seina äärde paigaldad, siis mõistlik on paigutada ta nii, et manomeeter näha jääks ning väljundi neli kraani jääksid seina poole.

Samas nagu eespool öeldud, siis peamine kaalutlus on vee imemiskoht ning kui vaja, võib veeautomaadi paigaldada ka duššidest üsna kaugele.

Veeautomaadi survestamiseks vajalikud asjad

Otsi välja järgmised asjad:

• Veeautomaat ise :)
• Imemisvoolik, vajadusel 2tk. Kui on vaja kasutada mõlemat, võid nad kohe kokku ühendada. Imemisvoolikud tunned ära heledama rohelise värvi järgi ning mis peamine - selle tugeva spiraali järgi, mis ei lase voolikut kokku suruda ega pumbal seda vaakumi tõttu kokku imeda. Pane tähele, et imemisvoolik kõlbab igati ka pumba järele panemiseks, aga vastupidi mitte.
• Kollase kaanega tööriistakast, millel peal kiri "VEEVARUSTUS". Tegelikult vajad veeautomaadi käivitamiseks sealt vaid kolme asja (asuvad tööriistakasti kõige suuremas alumises jaotises):
  • Põhjaklapp. Neid on veevarustuse kastis 2 tk - üks veidi suurem, teine väiksem. Mõlemad täidavad oma eesmärki siiski hästi ning pole vahet, kumba kasutada.
  • Kollane veekann.
  • Kollane lehter.
• Kui vett tõmmatakse looduslikust veekogust (järv, jõgi), siis tuleb üritada tõmmata vett võimalikult pinna lähedalt - mudane vesi võib süsteemid ummistada. Mõnikord on võimalik vooliku ots lihtsalt mõne purde või muu rajatise külge kinnitada, aga kui selline võimalus puudub, on kasutamiseks olemas ka ujuk. Kui ujukit kasutada plaanid, siis otsi ka see välja!
• Ämbriga vesi, mida kasutad pumba ja imemisvooliku täitmiseks. Selleks võib kasutada kas kanistriga kaasa võetud puhast vett või kui selline võimalus puudub, siis ämbriga samast veekogust võetav. Viimasel juhul tuleks aga kindlasti jälgida seda, et seal liigselt muda sees ei oleks.
• Kui plaanid tõmmata vett sügavamalt kui 2-3 meetrit (näiteks sügavast kaevust või ka olukorras, kus veeautomaat on lihtsalt märksa kõrgemal kui veekogu veepiir), siis peaks esimeseks etapiks olema vee ämbris ringi laskmine (ehk et pump nii imeb kui väljutab vee samasse ämbrisse). Eesmärgiks on pumbast õhk välja saada enne, kui pump päris rasketes tingimustes tööle panna - vastasel juhul on pumbas liiga palju õhku sees, pump seetõttu algul ebaefektiivne ja vett käima saada väga raske.

Veeautomaadi survestamine

Veeautomaat ei suuda vett hakata imema tühja koha pealt, vaid nii imemisvoolik kui veeautomaat ise tuleb eelnevalt veega ära täita. Alltoodud juhend räägib suure veeautomaadi täitmisest, väikse veeautomaadi korral on protsess põhimõttelt sarnane, kuid nüanssides siiski ka erinev.

1. Tassi veeautomaat enam-vähem õigesse kohta ning säti ta niipidi, et manomeeter jääks sulle näha. Asukoha valiku kohta võid lisa lugeda eraldi peatükist. Selles etapis on eelduseks, et veeautomaadil ei ole küljes ühtegi voolikut.
2. Pumba taga asuvad neli väljundi veekraani. Keera neist vähemalt üks lahti.
3. Pumba ülemises osas on kraan, mille kaudu on võimalik pumpa veega täita. Keera see kraan lahti.
4. Vala pumba pealmisest kraanist vett sisse seni kuni pumba vasakul küljel olevast avast hakkab vett välja tulema. Abiks on lehter, kann, ämber.
5. Võta kätte imemisvoolik. Kui vaja on pikemat voolikut, võid kaks imemisvoolikut omavahel ühendada (näiteks Hard Rock Laagris kasutame mõlemat). Selles etapis ei tohiks voolikul veel põhjaklappi otsas olla.
6. Täida imemisvoolik veega. Selleks võta mõlemad vooliku otsad korraga pihku ning täida veega seni kuni tundub, et voolik on täis.
7. Ühenda ühte vooliku otsa põhjaklapp (või vajadusel ujuk ja alles sinna otsa põhjaklapp) ning teine ots ühenda veeautomaadi vasakul küljel oleva sissevõtuavaga (tegemist on ainsa avaga veeautomaadi juures, kus kraani ei ole). Selleks, et voolik kiirkinnitusest ise lahti ei tuleks, siis jälgi, et vooliku pinge üritaks kiirühendust pigem kinni keerata, mitte lahti.
8. Jätka pumba ülemisest avast vee sisse valamist. Nüüd peaks ühel hetkel hakkama väljundi kraanist vett välja tulema.
9. Keera väljundi kraanid kinni ning vala veel ülemisest avast vett sisse nii palju kui saab - nüüd ei ole pumbal enam ühtegi muud lahtist ava kui ainult see sama pealmine kraan ise. Ilmselt märkad, et kuigi täitsid automaadi veega nii palju kui saab, siis kostub esialgu mulksatusi ning veetase langeb taas. Võid paari minuti jooksul veel veidi oodata ning peale mulksumist veel vett peale valada.
10. Nüüd on aeg pumbaga elekter ühendada!
11. Keera pealmine täitmise ava kraan kinni, samas keera ühte väljundi kraanidest veidi lahti (NB! tõesti ainult veidi lahti, mitte päris lahti!).
12. Tõmba pumba kaitseklapi nupp välja - pump hakkab tööle. Kuna pumbas survet veel ei ole, siis pead seda nuppu esialgu väljas hoidma, vastasel juhul hüppab nupp sisse tagasi ja pump seiskub.
13. Lase pumbal umbes 15 sekundit töötada. Kui võtad vett pumbaga samalt tasapinnalt ja oled eelnevat täitmist korralikult teinud, võib juhtuda, et saad pumba esimese raksuga käima. Enamasti nii aga ei juhtu - kui 15 sekundi jooksul ei ole väljundist korralikult vett tulema hakanud, siis vajab pump täiendavat täitmist. Lase kaitseklapi nupp lahti, keera väljundi kraan kinni ja pealmine täitmise kraan lahti. Vala vett juurde ning korda protseduuri alates punktist 11.
14. Sellest, et asi hakkab ilmet võtma, annab aimu pumba muutuv hääl, väljundist survega välja pritsiv vesi ja asjaolu, et manomeetri näit hakkab tõusma. Kui manomeetri näit on tõusnud üle 1 atmosfääri, siis võid kaitseklapi nupu lahti lasta - nüüd jääb ta ise välja pidama ja pump tööle.
15. Pump lööb surve umbes 3 atmosfäärini ja lülitub siis välja. Võid esialgu lasta veel natuke aega (minut või nii) veel voolata, et kõik õhumullid välja saaks. Seejärel keera pumba taga olev kraan kinni ja võid asuda järel olevaid süsteeme ühendama.

Veeautomaadi kasutamine

• Kui keerad pumba juurest kraani päris lahti, kaob surve ja kaitseklapp rakendub (tegemist ei ole soovitud käitumisega, vaid lihtsalt teatava kõrvalnähuga). Kui järel on peenem voolik või pikem süsteem, võid pumba kraane julgelt päris lahti keerata, kui aga kui järel on ainult näiteks jäme voolik kümblustünni täitmiseks, siis sel juhul ära pumba juures olevat kraani päris lahti keera! Kui lahti keerata saab, vajab katsetamist.
• Kui süsteemis on surve sees, siis on pea võimatu kiirliidet lahti ühendada (pigem väänad vooliku klambri lõdvemaks ja see ei ole hea). Seega näiteks kui sul on vaja lahti ühendada voolik, mille teises otsas on kraan, siis keera esmalt pumba juurest kraan kinni, seejärel vooliku teisest otsast kraan lahti (ehk lase surve välja) ja nüüd saad vooliku vabalt pumba küljest lahti ühendada (TODO: joonis).
• Kui on sügavalt vaja vett tõmmata, siis tuleks pump eelnevalt enda tasapinnal korralikult käima saada. Võib kasutada näiteks meetodit, kus täitmise jooksul ühendatakse ka väljundisse üks voolik, pump imeb vee ämbrist ja väljundist tulev vesi suunatakse ämbrisse tagasi. Selliselt ämbris vee ringi laskmise abil on võimalik pumbal surve lihtsamates tingimustes üles saada.

TODO:

• Filtri jutt.
• Tihendid (võib vahetada mõlemad korraga, vaadata, et enne uue tihendi panemist liigselt mustust vahel poleks)

Muu veevarustuse ülesseadmine

Dušivoolik takjapaelaga seina külge, ...

Veevarustuse maha võtmine peale üritust

Sissejuhatus

Tasub mainida, et enamasti ei ole mõistlik esimese asjana kohe veeautomaati tühjendama asuda, vaid jätta veeautomaat koos ühe vooliku ja seal otsas oleva kraaniga püsti võimalikult kaua - see võimaldab asjade maha võtmise jooksul jätkuvalt käsi või muid asju pesta jne.

Selleks, et pumba järel olevad süsteemid kokku pakkida, siis tegutse nii:

1. Keera veeautomaadi väljundikraanid kinni.
2. Keera lõpptarbijate otsas olevad kraanid (dušisegistid jne) lahti, et surve välja lasta.
3. Nüüd saad rahulikult kõik voolikud demonteerida (surve all lahti keerata enamasti ei saa).
4. Hoolitse, et voolikutest saaks vesi välja, seejärel võib nad kokku kerida.
5. Dušisegistite kokkupakkimine käib järgnevalt:
   • Dušiotsikut eemaldada ei ole vaja, küll aga keri dušivoolik kokku ning kinnita ta takjapaeltega seebialusele.
   • Eemalda vedelseebi dosaatorid.
   • Nüüd võid segisti kogu täiega seinalt eemaldada ja transpordikasti külge kinnitada. NB! Mõistlik ongi kohe peale mahavõtmist see kinnitamine ära teha, et segistid muu möllu käigus kahjustada ei saaks! Kumb segisti kummale transpordikasti küljele kinnitub, on markeriga märgitud kasti seintele. NB! Pane transpordikast lapiti maha ning seejärel tõsta segistiplaat võimalikult otse peale, et õrnemad osad kannatada ei saaks.

Kui ühel hetkel otsustad, et nüüd on tõesti aeg vesi kinni keerata, siis:

1. Eemalda veeautomaadilt elekter.
2. Keera kõik väljundikraanid lahti.
3. Kui suurem surve on väljas, siis keera lahti ka ülemine veeautomaadi täitmise kraan ja eemalda sisendi voolik.
4. Keera veeautomaat tagurpidi.
5. Kui vesi on välja voolanud, võid automaati veel veidi siia-sinna kallutada, et viimane vesi kätte saada ning seejärel pumba õigetpidi keerata.
6. Et vältida seda, et transpordil mingi nurga all veel kuskilt imepragudest vett välja voolaks, siis keera lõpuks kõik pumba kraanid kinni.

Eemalda ka põhjaklapp ja muud kiirkinnitusega väiksemad vidinad - ära jäta neid voolikute külge.