Veevarustus

Varustuse ülevaade

Voolikud

Jaanuse süsteemide tarbeks on kasutusel järgmist liiki voolikud:

• Tavaline tumeroheline voolik 25 mm sisemõõduga (ehk 1-tolline voolik). Selline voolik sobib ainult veeautomaadi järele, st see ei sobi vee imemiseks veekogust veeautomaati! Olemas on kaks 10-meetrist voolikut.
• Tavaline hele poolläbipaistev voolik 25 mm või 19 mm sisemõõduga (ehk vastavalt 1-tolline või 3/4 tolline voolik). Tegemist on eelnevast veidi tugevama voolikuga, mida minevikus on kasutatud ka vee imemiseks, kuid üldjoontes on ta sobiv siiski vaid veeautomaadi järele. Mida soojem on ilm, seda pehmemaks voolik muutub ning imemisvoolikuna kasutades tõmbab veeautomaat selle lihtsalt kokku ära ning vesi ei pääse enam läbi. Kui aga hädaolukorras on vaja imemisvoolikuna kasutada, siis igal juhul pigem see hele poolläbipaistev voolik kui tumeroheline.
• Tugeva konstruktsiooniga heledam roheline spiraalvoolik 25 mm sisemõõduga (ehk 1-tolline voolik). Tegemist on voolikuga, mille tugev konsruktsioon ei lase teda "lohku" tõmmata ning mis sobib seetõttu suurepäraselt just vee imemiseks. Muidugi sobiks ta hästi ka veeautomaadi järele, kuid kuna seda voolikut on üsna vähe (maksab palju), siis üldjuhul on teda vaja pigem just pumba ette, mitte järele. Olemas on üks 5-meetrine ja üks 8,7-meetrine voolik.
• Dušisüsteemide erivoolikud, mis mõeldud konkreetsesse kohta (vee viimine õuest eesruumi avaliku dušini, vee viimine avalikust dušist privaatkabiini dušini).

Veeautomaadi kasutamine

Sissejuhatus

TODO: Joonis, kus oleks veeautomaat, veekogu, sisendi-väljundi voolikud.

Koht, kust veeautomaat saab oma vee

Veeautomaat võib oma vett võtta näiteks:

• Looduslikust veekogust (jõgi, järv).
• Mahutist (vajadusel saab sinna teise mahuti abil vett juurde tassida).

Tasub rõhutada, et:

• Kindlasti peab olema magevesi, st merevesi ei sobi!
• Veeautomaat imeb oma vee läbi vooliku, st veeautomaati ei visata vette :)

Kui kasutatakse looduslikust veekogust pärinevat vett, siis on omaette eesmärgiks saada see kätte võimalikult puhtalt. Mudane vesi ummistab veeautomaadi filtri ning kuigi filter on võimalik ka eemaldada, siis tekitaks see probleeme dušiotsikute ja muude süsteemide ummistamise näol. Samuti hakkab mudane vesi väga kergelt haisema, kui seda soojendada (näiteks kümblustünnis ahjuga või gaasiboileriga duššide tarbeks).

Milliseid samme on võimalik vee puhtuse tagamiseks astuda, on kirjeldatud allpool.

Veeautomaadi asukoha valik

Peamine kaalutlus veeautomaadi asukoha jaoks on see, kui kaugelt pärineb kasutatav vesi. Nagu ülalpool voolikute peatükis räägitud, siis ei sobi vee imemiseks veekogust veeautomaati mitte iga voolik, vaid vaja on spetsaalset tugevat imemisvoolikut. Kuna hetkeseisuga on imemiseks sobivaid voolikuid 2 tk - üks neist 5 meetrit, teine 8,7 meetrit, siis see seabki peamised piirid veeautomaadi asukohale.

Seega vali välja asukoht, mis ei oleks veepiirist kaugemal kui 10 meetrit.

Kui vesi tuleb jõest või järvest, siis tasub arvestada ka sellega, et:

• Kui vesi on mudasem, siis ära plaani veevõtu kohta liiga lähedale sellele, kus rahvas ujumas käib ja muda üles keerutab.
• Muda vältimiseks tasub vett võtta alati võimalikult pinna lähedalt. Kui tegemist on näiteks ujumiskohaga, millel on purre ja purde juures vesi juba päris sügav, võib vooliku otsa kinnitada otse purde külge. Madalama põhja korral see lahendus siiski ei sobi (vt eelmine punkt).
• Kui kohapeal midagi sellist ei leidu, mille külge vooliku otsa kinnitada saaks, siis selleks tarbeks on varustuse hulgas olemas ka ujuk, mille saab ühendada vooliku otsa ja põhjaklapi vahele ning mis tagab, et vett võetaks just pinnalt. Siiski tuleb enamasti ka sel juhul leida lisaks lahendus tagamaks seda, et ujuk liiga kaldasse ei triiviks. Selleks võib kasutada mõnda kaigast vms.

Kui veekogu kauguse mõttes asjad klapivad ja veeautomaati kasutada Jaanuse sauna duššide jaoks, siis üks mõistlik koht veeautomaadile oleks eesruumi VT seinapaneeli juures (ehk seal, kus on seinas augud tähistusega "SOE" ja "KÜLM" ning mille kaudu vesi hiljem eesruumi sisse saab). Selline asukoht veeautomaadile on eelistud seetõttu, et seal läheduses hakkab paiknema ka boiler ning kokkuvõttes vähendab see vajalike voolikute koguhulka. Olgu veel öeldud, et kui veeautomaadi sinna seina äärde paigaldad, siis mõistlik on paigutada ta nii, et manomeeter näha jääks ning väljundi neli kraani jääksid seina poole.

Samas nagu eespool öeldud, siis peamine kaalutlus on vee imemiskoht ning kui vaja, võib veeautomaadi paigaldada ka duššidest üsna kaugele.

Veeautomaadi algne survestamine

Kõige põhilisem on kohe rõhutada, et veeautomaat ei suuda vett hakata imema tühja koha pealt, vaid nii imemisvoolik kui veeautomaat ise tuleb eelnevalt veega ära täita. Alltoodud juhend räägib suure veeautomaadi täitmisest, väikse veeautomaadi korral on protsess põhimõttelt sarnane, kuid nüanssides siiski ka erinev.

Kui kuskil laagripaigas on vajalik veevarustus üles seada, siis koosneb see laias laastus kahte liiki tegevustest:

• Veeautomaadi survestamine.
• Kogu ülejäänud veesüsteemide ülesseadmine (voolikud, boiler, kraanid-segistid-dušid).

Tegevuste mõttes on need üsna sõltumatud, ehk siis võib teha ühe etapi enne ja teise pärast, võib teha vastupidi ja võib teha ka nii, et üks tiim käivitab veeautomaati, teine paigaldab ülejäänut.

Käesolev peatükk räägib ainult veeautomaadi survestamisest.

Otsi välja järgmised asjad:

• Veeautomaat ise :)
• Imemisvoolik või voolikud. Kui on vaja kasutada mõlemat, võid nad kohe kokku ühendada. Imemisvoolikud tunned ära heledama rohelise värvi järgi ning mis peamine - selle tugeva spiraali järgi, mis ei lase voolikut kokku suruda ega pumbal seda vaakumi tõttu kokku imeda. Pane tähele, et imemisvoolik kõlbab igati ka pumba järele panemiseks, aga vastupidi mitte.
• Kollase kaanega tööriistakast, millel peal kiri "VEEVARUSTUS". Tegelikult vajad veeautomaadi käivitamiseks sealt vaid kolme asja (asuvad tööriistakasti kõige suuremas alumises jaotises):
  • Põhjaklapp. Neid on veevarustuse kastis 2 tk - üks veidi suurem, teine väiksem. Mõlemad täidavad oma eesmärki siiski hästi ning pole vahet, kumba kasutada.
  • Kollane veekann.
  • Kollane lehter.
• Kui vett tõmmatakse looduslikust veekogust (järv, jõgi), siis tuleb üritada tõmmata vett võimalikult pinna lähedalt - mudane vesi võib süsteemid ummistada. Mõnikord on võimalik vooliku ots lihtsalt mõne purde või muu rajatise külge kinnitada, aga kui selline võimalus puudub, on kasutamiseks olemas ka ujuk. Kui ujukit kasutada plaanid, siis otsi ka see välja!
• Ämbriga vesi, mida kasutad pumba ja imemisvooliku täitmiseks. Selleks võib kasutada kas kanistriga kaasa võetud puhast vett või kui selline võimalus puudub, siis ämbriga samast veekogust võetav. Viimasel juhul tuleks aga kindlasti jälgida seda, et seal liigselt muda sees ei oleks.
• Kui plaanid tõmmata vett sügavamalt kui 2-3 meetrit (näiteks sügavast kaevust või ka olukorras, kus veeautomaat on lihtsalt märksa kõrgemal kui veekogu veepiir), siis peaks esimeseks etapiks olema vee ämbris ringi laskmine (ehk et pump nii imeb kui väljutab vee samasse ämbrisse). Eesmärgiks on pumbast õhk välja saada enne, kui pump päris rasketes tingimustes tööle panna - vastasel juhul on pumbas liiga palju õhku sees, pump seetõttu algul ebaefektiivne ja vett käima saada väga raske.

Tassi veeautomaat enam-vähem õigesse kohta ning säti ta niipidi, et manomeeter jääks sulle näha. Hetkeseisuga on Jaanusel neid voolikuid, mis kõlbavad vee imemiseks, kaks tükki: üks neist 5 meetrit, teine 8,7 meetrit. Võib kasutada neist ühte, teist või mõlemat, aga arvestama peab seega sellega, et maksimaalne kaugus veekogu ja veeautomaadi vahel saab olla vaid veidi üle 10 meetri.

Märkus: Hard Rock Laagris lähevad kasutusse mõlemad imemisvoolikud.

Voolikute kerimine

Takjapaelte käsitsemine, ...

Dušisegistite pakkimine

Dušiotsikud takjapaeltega kinni, dušivoolik takjapaelaga seina külge, ...